Glasuurimise alused

Mis on glasuur

Glasuur on õhuke klaasikiht, mis on esemega kokku sulanud. Avatud glasuuriretseptide andmebaas Glazy nimetab seda „klaasivalemiks, mis on kohandatud sulama ja kindlatel temperatuuridel saviga kokku sulama“. Glasuur kantakse peale pulbrikihina ja ahjus sulab see klaasjaks kihiks, mis tihendab savi, nii et ese laseb vähem tõenäoliselt vett läbi, määrdub või kulub. Põletuse tipus reageerib sulatis ka saviga ja moodustab sageli nende vahele kihi, mis seob glasuuri kindlalt savi külge. Madalkuumuskeraamikal jääb glasuur pinnale eraldi kihina; kivikeraamikal sulab see savimassi sisse.

Retseptis on loetletud toorained, näiteks põldpagu, kriit ja kaoliin. Ahjus eraldub osa igast toorainest gaasina (veena või süsinikdioksiidina) ja ülejäänu muutub oksiidideks: elemendi ja hapniku ühenditeks, näiteks ränidioksiidiks (SiO₂) või kaltsiumoksiidiks (CaO). Põletatud klaas koosneb oksiididest, seepärast kirjeldavad keraamikud glasuuri nende kaudu. Igal oksiidil on üks kolmest ülesandest.

• Ränidioksiid (SiO₂) on klaasimoodustaja: see moodustab klaasi. Puhas ränidioksiid sulab temperatuuril üle 1700 °C (3100 °F), palju kuumemal, kui keraamikaahi suudab saavutada, ja palju ränidioksiidi sisaldav glasuur on üldiselt vastupidavam.
• Sulandajad alandavad sulamistemperatuuri tasemeni, milleni ahi jõuab. Leelised, tähisega R₂O, on naatrium-, kaalium- ja liitiumoksiid (Na₂O, K₂O, Li₂O); need toimivad alates koonusest 06 kuni kesk- ja kõrgkuumuseni. Leelismuldmetallide oksiidid, tähisega RO, on kaltsium-, magneesium-, baarium- ja strontsiumoksiid (CaO, MgO, BaO, SrO) ning nendega koos arvestatakse ka tsinkoksiidi (ZnO); need toimivad kõige paremini koonusest 5 koonuseni 10. R tähistab rühma mis tahes metalli.
• Alumiiniumoksiid (Al₂O₃) on stabilisaator. See muudab sulatise jäigemaks, et see püsiks püstistel seintel, ning lisab kõvadust ja vastupidavust. Glazy hoiatab: kui alumiiniumoksiidi on liiga vähe, „võib teie glasuur voolata; liiga palju võib muuta sulatise nii jäigaks, et pind jääb matt“. Alumiiniumoksiid tuleb peamiselt savist ja põldpaost.

Boor (B₂O₃) hägustab piiri. Keemikud liigitavad selle klaasimoodustajaks, kuid töökoja temperatuuridel toimib see sulandajana ja keraamikud käsitlevad seda sulandajana. Koonuste 5–6 juures on see ülioluline, kõrgkuumuses aga pole seda vaja. (Koonuseid, mille järgi keraamikud põletust nimetavad, selgitatakse allpool.)

Üks võimalus seda meeles pidada: ränidioksiid on klaas, sulandajad lasevad sel sulada temperatuuril, milleni teie ahi jõuab, ja alumiiniumoksiid muudab selle paksemaks, et see püsiks seal, kuhu selle kandsite.

Savi, pinnakatted ja kaks põletust

Savimassid

Savimass on savi, millest ese on valmistatud. Peamisi liike on kolm.

• Madalkuumuskeraamika: madalkuumuses põletatav savimass, umbes koonused 06–02, mis jääb poorseks. See on sageli punane või beež ja vajab vee pidamiseks glasuuri.
• Kivikeraamika: kesk- kuni kõrgkuumuses põletatav savimass, umbes koonused 5–10, mis paakub või peaaegu paakub.
• Portselan: valge, kaoliinirikas, kõrgkuumuses põletatav savimass, sageli läbikumav.

Paakunud tähendab klaasjat ja mittepoorset; paakumine on savimassi muutumine selliseks põletamise käigus. Briti keraamikud tõmbavad piiri sageli hoopis temperatuuri järgi: kivikeraamikat põletatakse temperatuuril üle 1200 °C (2192 °F), madalkuumuskeraamikat alla selle. Keskkuumus, koonused 5–6, jääb just selle piiri ümber, mõlemale poole.

Pinnakatted ja kuivamine

Lobri on vees hõljuv savi valamiseks, liitmiseks või kaunistamiseks. Angoob on lobrilaadne, sageli värviline pinnakate, milles on rohkem muid tooraineid peale savi. Glasuurialune värv on värviline lobri või oksiididega kaunistus, mis kaetakse tavaliselt läbipaistva glasuuriga.

Põletamata ese on iga ese enne esimest põletust (allikad ei ole ühel meelel, kas ingliskeelne greenware hõlmab kõiki põletamata esemeid või ainult kuivi). Kuivades muutub ese nahkkõvaks: see on jäik, kuid veel veidi niiske, ja just siis esemeid treitakse ja neile kinnitatakse sangad. Seejärel muutub see täiesti kuivaks: vaba vett pole enam alles, ese on väga habras ja valmis põletamiseks.

Kaks põletust

Esimene, madalama temperatuuriga põletus on eelpõletus (Ühendkuningriigis biscuit), tavaliselt koonused 08–04 (kõige sagedamini 06–04), umbes 942–1063 °C (1728–1945 °F). Pärast seda on esemed tugevad, kuid poorsed. Glasuuriteabe veebileht Digitalfire soovitab poorsust üldiselt üle 15%, et eelpõletatud ese imaks pealekandmisel glasuurist vett. Madal eelpõletus (koonused 08–06) jätab eseme poorsemaks; kõrge eelpõletus (sageli koonus 04) annab tugevama eseme, mis aga võtab glasuuri vähem kergesti vastu.

Briti tarnija Potclays kirjeldab eelpõletust temperatuurini umbes 1000 °C (1832 °F), umbes koonuseni 06. Neid allikaid koos lugedes soovitab see juhend esimeseks eelpõletuseks koonuseid 06–04: Ortoni keskmise kuumutuskiiruse juures 998–1063 °C (1828–1945 °F).

Glasuuripõletus (Briti keraamikud võivad öelda ka glost firing) sulatab glasuuri ja kivikeraamika puhul paagutab ka savimassi. Ühekordse põletuse puhul glasuuritakse põletamata ese ja põletatakse seda ainult üks kord. Digitalfire kirjeldab tootmisjuhtumit, kus toorele savile glasuuritud esemete servadel tõmbus glasuur kokku, kuni probleemi lahendas eelpõletus, seega alustage kahe põletusega. Juhendis Põletamine lihtsas keraamikaahjus on põletusprogrammid mõlema jaoks.

Koonused ja kuumustöö

Keraamikud nimetavad põletust koonuse järgi: koonus on sihvakas keraamiline püramiid, mis paindub, kui on saanud kindla koguse kuumust. Koonuste tootja Orton ütleb seda nii: „Koonused ei mõõda ainult temperatuuri. Need mõõdavad kuumustööd, aja ja temperatuuri koosmõju.“

Põhjus on kuumustöö: glasuur, savi ja koonus reageerivad nii sellele, kui kuumad need on, kui ka sellele, kui kaua need kuumad on. Aeglase põletuse korral paindub koonus madalamal temperatuuril, kiire korral kõrgemal. Ortoni tabeli järgi paindub koonus 6 temperatuuril 1185 °C (2165 °F), kui temperatuur tõuseb põletuse lõpus 15 °C (27 °F) tunnis, temperatuuril 1222 °C (2232 °F) kuumutuskiirusel 60 °C (108 °F) tunnis ja temperatuuril 1243 °C (2269 °F) kuumutuskiirusel 150 °C (270 °F) tunnis; kiirus arvestatakse viimase 100 °C (180 °F) kohta. Koonus on valmis, kui selle tipp on paindunud 90°, mida Orton nimetab kella 5 asendiks.

Koonuste numbrid ulatuvad koonusest 022 koonuseni 42. Ees olev null tähistab jahedamat seeriat, kus suurem number tähendab jahedamat koonust: koonus 06 on jahedam kui koonus 04 ja koonus 01 jahedam kui koonus 1.

Nimetage ja programmeerige põletusi koonuste järgi ning pidage temperatuure ligikaudseks. Kontrollkoonus ahjuplaadil esemete kõrval või kolmest koonusest koosnev koonusekomplekt (hoiatus-, siht- ja valvekoonus) näitab, kui palju kuumustööd esemed tegelikult said.

Avaldatud temperatuurid erinevad. Glazy järgi on kõrgkuumus, koonused 9–11, umbes 1280–1310 °C (2336–2390 °F), mis vastab Ortoni kiire kuumutuskiiruse veerule, ja Digitalfire teatab, et enamik ahje jõuab koonuseni 6 umbes 1204 °C (2200 °F) juures. Selle juhendi soovitus: kasutage, nagu siin, Ortoni keskmise kuumutuskiiruse arve, programmeerige koonuste järgi ja laske kontrollkoonusel asi otsustada.

Väljaspool Põhja-Ameerikat annavad tarnijad sageli koonuse asemel temperatuuri (°C). Hermann Seger töötas välja tänapäevase koonuse, mida kasutati esimest korda Berliinis 1886. aastal, ja Ühendkuningriigis on olnud oma Staffordshire’i koonused; ei peaks eeldama, et nende numbrid vastavad Ortoni numbritele, ja nende teisendamiseks ei leitud ühtki tabelit. Juhend Põletamine lihtsas keraamikaahjus käsitleb koonuseid põhjalikumalt.

Retseptist Segeri valemini

Retsept loetleb toorained massi järgi, tavaliselt nii teisendatuna, et põhiglasuuri toorainete summa on 100. Lisaained (värvained, hägustajad ja settimisvastased ained) tulevad sellele 100-le lisaks, tavaliselt protsendina põhiglasuurist. Et näha, milline glasuur tegelikult on, teisendavad keraamikud retsepti Segeri valemiks (UMF; nimetatud Hermann Segeri järgi, kes kasutas esimesena selle kolmeveerulist paigutust).

Glazecalci retseptileht teeb kõik neli sammu juba sisestamise ajal ja näitab tulemust kolmes veerus: sulandajad (R₂O ja RO), mille summa on 1; stabilisaatorid (R₂O₃: alumiiniumoksiid, kuhu sageli paigutatakse ka boor); ja klaasimoodustajad (RO₂: ränidioksiid). Glazy sõnul on ühele viimine „lihtsalt teisendusvahend“: kaks retsepti, mis on tehtud erinevatest toorainetest, kuid millel on sama Segeri valem, „käituvad pärast põletamist peaaegu ühtemoodi“. Seega on 1 ühine mõõdupuu, mitte kogus, mida kaalute. Digitalfire lisab, et meetod „ei tööta madalamatel temperatuuridel nii hästi“, kus boor ei ole lihtsalt sulandaja, ja et Segeri valemid on „võrdlevad ja neid on kõige parem vaadata kontekstis“. Funktsioon Võrdle paneb kahe retsepti valemid oksiidide kaupa kõrvuti.

Ränidioksiidi ja alumiiniumoksiidi suhe

Kõige kasulikum üksik arv on ränidioksiidi ja alumiiniumoksiidi suhe: ränidioksiid jagatud alumiiniumoksiidiga. Näites on 3,70 ÷ 0,41 umbes 9.

Suhe 5–7 ei ennusta üksi ei läikivat ega matti pinda: piiri nihutavad nii sulandajad, boor kui ka koonus. Glazy annab stabiilsete glasuuride tüüpiliseks sulandajate tasakaaluks 0,2 R₂O ja 0,8 RO kuni 0,3 R₂O ja 0,7 RO. Rohkem leeliseid muudab sulatise voolavamaks ja suurendab selle soojuspaisumist ning seega ka juuspragunemise ohtu.

Hõõgumiskadu

Hõõgumiskadu (LOI) on mass, mille tooraine ahjus kaotab, kui vesi, süsinikdioksiid, orgaaniline aine või väävel eralduvad gaasina. Põletatud glasuuris seda pole, seepärast jätab Segeri valem selle välja.

Gaas, mis eraldub pärast seda, kui glasuur on hakanud sulama, peab sellest läbi mullitama ja põhjustab Digitalfire’i sõnul „mulle, kuppe, nõelaauke, kokkutõmbumist“. Talk eraldab gaasi kuni temperatuurini umbes 899 °C (1650 °F). Aitavad fritid, kaltsineeritud toorained (eelnevalt kuumutatud, et gaasid välja ajada) ja muudatused põletuses.

Vanemates raamatutes tehakse see arvutus käsitsi, kasutades molaarmassi (tooraine või oksiidi ühe mooli mass) ja ekvivalentmassi (tooraine mass, mis annab ühe mooli oksiidi). Selle juhendi arvutuse järgi annab umbes 100 g kriiti ühe mooli, 56 g, kaltsiumoksiidi. Kalkulaator teeb mõlemad arvutused ise.

Fritid ja toorained

Fritid

Fritt on tehases valmistatud klaas: mineraalid sulatatakse, jahutatakse järsult vees ja jahvatatakse. Frittimine muudab vees lahustuvad toorained, näiteks booraksi, lahustumatuks, seob mürgised oksiidid, näiteks plii ja baariumi, stabiilsesse klaasi, annab ühtlasema tooraine kui looduslikud mineraalid ja ajab gaasid välja, nii et fritte sisaldavad glasuurid on „palju veatumad“ (Digitalfire). Fritid sulavad ka varakult: naatriumfritt on aktiivne koonuse 06 juures, samas kui põldpagu „alles hakkab pehmenema koonuse 6 juures“. Fritid on kallimad, vajavad hõljumiseks savi (Digitalfire’i näites 85% fritti ja 15% savi) ja on „teoreetiliselt lahustumatud, kuid praktikas mitte“.

Põhja-Ameerika fritte nimetatakse tootja ja numbri järgi: Ferro Frit 3134 (Ferro on nüüd Vibrantz) on kasutusel umbes 22% Glazy avalikest retseptidest. Briti retseptides nimetatakse sagedamini üldnimetusega fritte, näiteks standardset booraksfritti.

Levinud toorained

Piirkondlikud nimetused

• Kaoliin on Ühendkuningriigis china clay; Austraalia tarnijad müüvad seda nimega Eckalite.
• Flint on ränidioksiidi vanem Briti nimetus. Briti tarnijad müüvad endiselt kaltsineeritud flinti eraldi tootena, nii et „flint“ Briti retseptis tähendab tõenäoliselt kaltsineeritud flinti, Ameerika retseptis aga tõenäoliselt kvartsijahu. Mõlemat müüakse ränidioksiidi allikana; kontrollige analüüsi.
• China stone ja Cornish stone (ka Cornwall stone) on sama tooraine, mis on põldpaoga suguluses.
• Kriit on kaltsiumkarbonaat; Saksa tarnijad nimetavad seda Kreide (kriit).

Hinnake toorainet selle järgi, milliseid oksiide see annab, mitte nime järgi. Glazecalc töötab samamoodi: oma tarnija analüüsi saate sisestada lehel Toorained ning funktsioonid Proovi tänapäevaseid tooraineid ja võrdle, Paku kogused ja võrdle ja Koosta minu toorainetest lähtuvad kõik põletatud oksiididest, mitte nimedest.

Ka toorained muutuvad. Põldpao Custer tootmine lõppes 2023. aastal. Algne Gerstley Borate’i kaevandus suleti umbes aastatel 1999–2000; Laguna müüb endiselt selle nimega toodet ja peamine asendustooraine on Gillespie Borate. Allikad ei ole ühel meelel, kas Gillespie Borate asendab Gerstley Borate’i nael naela vastu (selle tootja ja Potclays ütlevad, et jah, Digitalfire ja teised, et ei), seega võrrelge neid kaht Glazecalcis ja katsetage siis väikese seguga.

Värvained ja hägustajad

Värvaine on metallioksiid või -karbonaat, mis värvib glasuuri; pigment on tehases valmistatud värvaine, mis on stabiilsem ja ühtlasem kui töötlemata oksiidid. Värvaineid on tavaliselt alla 5% põhiglasuurist, paljusid alla 1%, ja karbonaat on umbes poole nõrgem kui vastav oksiid.

Koobalti ja kroomi kogustes ollakse tõesti eri meelt. Glazy sõnul piisab sinise saamiseks 0,1% koobaltist; Glendale Community College annab sõltuvalt ahju atmosfäärist ½–2% või ½–3%; Birdie Boone ütleb ajakirjas Pottery Making Illustrated, et 3% või vähem. Kroomi kohta ütleb Boone, et alla 0,5%, ja Glendale, et 2–3%. Kindlam on alustada väikesest kogusest ja teha katserida: rida proovitükke, kus ühe tooraine kogus kasvab samm-sammult vähesest suureni.

Põhiglasuur muudab värvi. Läikiv, läbipaistev põhiglasuur annab kõige erksama värvi; siidmatid ja matid põhiglasuurid, milles on tavaliselt rohkem alumiiniumoksiidi, summutavad seda. Magneesium nihutab koobalti lilla poole, tsink muudab kroomi pruuniks ja kroom koos tinaga annab roosa.

Hägustajad

Hägustaja muudab glasuuri katvaks, nii et savi ei paista läbi; läbipaistva glasuuri alt paistab savi läbi.

Glasuuri sobivus ja glasuurivead

Nii savi kui ka glasuur paisuvad kuumenedes ja tõmbuvad jahtudes kokku, kumbki oma määral: see on nende soojuspaisumine. Glasuuri sobivus savimassiga näitab, kui hästi nende soojuspaisumine kokku sobib. Hea sobivuse korral jääb glasuur savi tõttu kerge survepinge alla; Digitalfire’i sõnul tugevdab väike survepinge eset, liiga suur aga võib eset nõrgendada ja isegi pragunema panna.

Juuspragunemine ja glasuuri koorumine

Juuspragunemine on peente pragude võrgustik. Glasuuri soojuspaisumine on suurem kui savimassil, nii et jahtudes tõmbub glasuur rohkem kokku, jääb tõmbepinge alla ja praguneb, tavaliselt seetõttu, et naatriumi ja kaaliumi (Na₂O, K₂O) on liiga palju. See võib ilmneda ka hiljem, kasutamise käigus, pärast korduvat järsku jahtumist, näiteks kokkupuutel külmade vedelikega. Kui seda soovitakse, nagu raku puhul, nimetatakse seda krakleeks. Digitalfire ütleb, et „95% juhtudest on lahendus glasuuri soojuspaisumise korrigeerimine“; aeglane jahutamine ainult lükkab juuspragunemise edasi. Digitalfire’i katse: kuumutage ese temperatuurini umbes 149 °C (300 °F), kastke see jäävette ja hõõruge üle viltpliiatsiga, et praod nähtavale tuleksid.

Allikad ei ole esimese paranduse osas ühel meelel. Glazy soovitab lisada ränidioksiidi või alumiiniumoksiidi; Digitalfire vastab, et lisatud ränidioksiid „ainult lahjendab KNaO sisaldust“ (naatriumi ja kaaliumi); Linda Bloomfield lisab boori või vähendab põldpao kogust, üks tooraine korraga. Selle juhendi soovitus: asendage retseptikalkulaatoris osa naatriumist ja kaaliumist madalama soojuspaisumisega sulandajatega (boor, liitium, magneesium, kaltsium), kontrollige muutust funktsiooniga Võrdle ja kinnitage tulemus jäävee katsega.

Glasuuri koorumine on vastupidine: glasuuri soojuspaisumine on palju väiksem kui savimassil, nii et glasuur on liiga suure survepinge all ja koorub äärtelt ja servadelt maha. Digitalfire hoiatab, et killud võivad olla habemenoateravad ja neid võidakse alla neelata, ning Glazy nimetab koorumist toidu- ja jooginõudel „veelgi ohtlikumaks kui juuspragunemist“. Lahendus on suurema soojuspaisumisega glasuur või väiksema soojuspaisumisega savimass.

Läikiv ja matt pind

Läikiv pind peegeldab ja on sile, siidmatt pind on tagasihoidliku läikega ja matt pind on tuhm. Läikiv pind vajab täielikult sulanud klaasi. Matt pind võib tekkida suurest alumiiniumoksiidi hulgast (madal ränidioksiidi ja alumiiniumoksiidi suhe), sulandajatest, näiteks kaltsiumist, magneesiumist, baariumist või strontsiumist, mis moodustavad glasuuri jahtudes pisikesi kristalle, või alapõletusest.

Levinud glasuurivead

Muutke korraga ainult üht asja ja hoidke proovitükid alles.

Toiduohutus

Metallide eraldumine tähendab, et metall lahustub põletatud glasuurist toitu või jooki, ja see võib juhtuda ka glasuuriga, mis näeb välja laitmatu. Õigusaktidega ette nähtud katsetes leotatakse põletatud eset happelahuses ja mõõdetakse, kui palju pliid ja kaadmiumi sellest eraldub.

Pliivaba ei tähenda toidunõudele sobivat

USA, EL-i, Ühendkuningriigi ja Austraalia eeskirjad piiravad plii ja kaadmiumi hulka, mis põletatud esemest eraldub, mitte seda, mida glasuur sisaldab. „Pliivaba“ kõrvaldab ühe ohu, kuid see ei ole toiduohutuse hinnang. Eralduda võivad ka teised oksiidid: Glazy hoiatab, et baariumirikkad glasuurid „võivad metalle eraldada ja ei ole üldiselt toidunõudele sobivad“, Digitalfire ütleb, et vask „võib muuta glasuuri selliseks, et sellest eraldub metalle; katsetage seda“, ning Glazy ei soovita enam pliiglasuure toidu- ja jooginõudele.

Toidunõuglasuur on stabiilne, tavaliselt läbipaistev või valge glasuur pindadele, mis puutuvad kokku toiduga. Selle juhendi hinnangul on väiksema riskiga valik selline glasuur, milles ei ole värvaineid, baariumi, pliid ega liitiumi, mis sulab täielikult, ei juuspragune ja on kulumiskindel. Väiksem risk ei ole tõend.

Sihtvalemid (inglise keeles limit formulas või, nagu Digitalfire eelistab, target formulas) annavad stabiilsete glasuuride tüüpilised Segeri valemi vahemikud ühe koonuse jaoks: Digitalfire’i koonuse 6 sihtväärtused on alumiiniumoksiidil 0,285–0,64 ja ränidioksiidil 2,4–4,7. Need suunavad teid usaldusväärse keemia poole, kuid ei tõesta midagi; Digitalfire väldib sõna limit („piir“), sest see jätab mulje, et vahemikesse jäävad glasuurid on „kuidagi ohutud“. Glazecalci tööriistad retsepti muutmiseks ütlevad, kui uus retsept ületab soovitatava piiri, näiteks kui koonuse 6 juures on palju boori, ja mida glasuur tõenäoliselt teeb.

Seaduslikud piirnormid on riigiti erinevad. Tabelis on teie elukohariigi piirnormid õigusakti enda ühikutes; võrdlemiseks valige mõni teine riik.

USA-s käsitatakse dekoratiivset keraamikaeset, mis näib toidu jaoks kasutatav, toidunõuna, välja arvatud juhul, kui sellel on kleebitav silt ja selle põhja vormitud või sisse põletatud püsiv märge, näiteks „Not for Food Use. May Poison Food“ (mitte toidu jaoks; võib toitu mürgitada), või kui sellel on auk läbi toiduga kokkupuutuva pinna. EL kehtestab plii ja kaadmiumi piirnormid nõukogu direktiivis 84/500/EMÜ ning Ühendkuningriik säilitab samad arvud oma õigusaktides. Alates 29. maist 2026 lubavad Holland, Belgia ja Luksemburg umbes 130 kuni 150 korda vähem pliid ja umbes 15 korda vähem kaadmiumi. Austraalia kehtestab piirnormid imporditud esemetele; Austraalias või Uus-Meremaal valmistatud esemete kohta ametlikku piirnormi ei leitud.

Katsetamine

FDA sõnul võivad kodused tampoontestid näidata pliid, mis võib eralduda, kuid Ceramics New Zealand hoiatab, et testpliiatsid ei ole mõeldud keraamika jaoks ja annavad valepositiivseid tulemusi. Pidage positiivset tulemust põhjuseks eseme kasutamine lõpetada ja negatiivset tulemust mitte millegi tõestuseks. Tegeliku vastuse annab põletatud eseme metallide eraldumise laborikatse (USA-s ASTM C738; Euroopas EN 1388 või ISO 6486).

Suhteline tihedus ja glasuuri pealekandmine

Suhteline tihedus

Veega segatud glasuuripulber on glasuurilahus. Selle suhteline tihedus on selle mass võrreldes sama ruumala veega, mille suhteline tihedus on 1,0: mida suurem see on, seda rohkem on ämbris pulbrit. Vanemates Briti raamatutes räägitakse pindi kaalust. Glazy nimetab väärtust 1,4–1,5 „heaks lähtekohaks enamiku glasuuride jaoks“. Selle mõõtmiseks kaaluge täpselt 100 mL glasuurilahust (Glazy soovitab süstalt) ja jagage 100-ga: 145 g tähendab suhtelist tihedust 1,45. Areomeetrid on tarretunud glasuurides ebausaldusväärsed ja vesi aurustub, seega kontrollige enne glasuurimist uuesti.

Sihtväärtused on allikati erinevad. Digitalfire annab kastmisglasuuridele 1,40–1,50 ja kaubanduslikele pintselglasuuridele 1,25–1,55, Potclays aga pintseldamiseks 1,71–1,81 ja pritsimiseks 1,71. Selle juhendi soovitus: kastke, kui suhteline tihedus on umbes 1,45 ja glasuur veidi tarretunud, pintselglasuuri puhul järgige pakendil olevaid juhiseid ja kirjutage üles, mis toimib.

Flokulant (inglise sool, äädikas või kaltsiumkloriid) muudab glasuurilahuse veidi tarretunuks ehk tiksotroopseks: see voolab segamisel ja tarretub seistes, et saada „ühtlane, tilkumisvaba glasuurikiht“. Deflokulant (naatriumsilikaat või Darvan) muudab selle vedelamaks. Segamist ja korrigeerimist käsitleb juhend Glasuuri valmistamine.

Glasuuri pealekandmine

Kõigepealt puhastage eelpõletatud ese tolmust ja rasvast vaevu niiske käsnaga, mitte ärge peske seda, sest siis imab see end vett täis. Ärge puhuge tolmu suruõhuga maha ega harjake seda kuivalt: nii satub ränidioksiiditolm õhku (Ohutu segamine ja ventilatsioon).

• Sissekastmine „annab üldiselt ühtlase paksusega kihi“ (Robin Hopper). Kastmisaeg määrab kihi paksuse: Digitalfire märgib, et kaubanduslike kastmisglasuuride suhteline tihedus on 5-sekundilise kastmise jaoks umbes 1,4 ja 1-sekundilise kastmise jaoks 1,5.
• Ülevalamiseks peaks glasuur olema „veidi vedelam kui kastmiseks“; kus ülevalatud kihid kattuvad, on kiht topeltpaks ja võib voolata.
• Pintselglasuurid sisaldavad sideainet, näiteks CMC-d (glasuuriliimi), mis aitab glasuuril voolata ja kinnituda ning põleb seejärel ära. Enamik vajab mitut kihti, sageli kaht või kolme; järgige pakendil olevaid juhiseid.
• Pritsimiseks kasutatakse palju vedelamat glasuuri, mis kantakse peale „mitme õhukese kihina, paksust järk-järgult suurendades“.

Liiga paks kiht võib kokku tõmbuda, tekitada kuppe või voolata. Tarnijate rusikareeglid ulatuvad krediitkaardi paksusest USA kümnesendise mündi paksuseni, selle juhendi hinnangul umbes 1 mm kuiva glasuuri; usaldusväärne kontroll on proovitükid mõne eri kihipaksusega. Vaha põhjal tõrjub glasuuri, nii et ese ei saa ahjuplaadi külge kinni jääda, ja ahjuplaatide kaitseaine, kuumakindel kate, mis on sageli valmistatud kaoliinist ja kvartsist, kaitseb ahjuplaate tilkade eest.

Oksüdeeriv ja redutseeriv põletus

Ahjus olevad gaasid ehk ahju atmosfäär mõjutavad, milliseks glasuurid kujunevad. Oksüdeeriv põletus tähendab, et hapnikku on palju. Digitalfire’i sõnul on „elektriahjud oksüdeeriva põletuse sünonüüm“ ja oksüdeeriva põletuse glasuurid on tavaliselt erksamad kui redutseeriva põletuse omad, eriti madalamatel temperatuuridel. Oksüdeerivas põletuses annab vask rohelisi ja türkiisseid toone ning raud pruune, helepruune ja punaseid. Halvasti ventileeritud elektriahi, mis on täis gaase eraldavaid esemeid, võib töötada kavandatust neutraalsema atmosfääriga; aitab otse ahjuga ühendatud väljatõmbeseade.

Redutseeriv põletus piirab teadlikult hapniku hulka, tavaliselt gaasi- või puuküttega ahjus või eriahjus. Vask muutub punaseks ja raud muutub tugevamaks sulandajaks ning annab seladoni (sinakasrohelisest hallikasroheliseni, umbes ½–2% rauaga) ja tenmoku (ka temmoku: pruunikasmust, umbes 5–6% rauaga). Glazy sõnul seladonid ja vasepunased glasuurid „sõltuvad reduktsioonist“. Muutub ka savi: ühes Digitalfire’i võrdluses põles kivikeraamikamass reduktsioonis halliks ja oksüdeerivas põletuses kollakaks. Ränikarbiid glasuuris võib tekitada väikesi reduktsioonialasid isegi elektriahjus. Redutseerivaks põletuseks koonusest 010 koonuseni 3 soovitab Orton oma rauavabu koonuseid.

Arvestage, et gaasiahjus redutseeriva põletuse jaoks kirjutatud retsept annab elektriahjus teistsuguse tulemuse: reduktsioonist sõltuv seladon või vasepunane ei näe oksüdeerivas põletuses samasugune välja. Kontrollige, millise atmosfääri jaoks retsept on koostatud, ja märkige Glazecalcis retsepti märkmetesse oma ahju atmosfäär koos koonusega.

Iga ahi, ka elektriahi, eraldab ahjuaure, seega juhtige need välja. Kuidas seda teha, selgitab juhend Ohutu segamine ja ventilatsioon.

Sõnastik

Ahjuplaatide kaitseaine (kiln wash)

Kuumakindel kate, mis kaitseb ahjuplaate tilkade eest.

Alumiiniumoksiid (Al₂O₃; alumina)

Peamine stabilisaator: takistab voolamist ja lisab kõvadust. Tuleb savist ja põldpaost.

Bentoniit (bentonite)

Väga peen savi, mida lisatakse 1–3%, et glasuur ei setiks.

Boor (B₂O₃; boron)

Formaalselt klaasimoodustaja, kuid kasutatakse sulandajana; hädavajalik koonusest 06 koonuseni 6.

CMC, glasuuriliim (CMC gum)

Tselluloosipõhine liim, mis aitab glasuuril pintsliga peale minna ja kinnituda; põleb ära.

Devitrifikatsioon (devitrification)

Soovimatute kristallide teke klaasis jahtumise alguses.

Eelpõletus (bisque; Ühendkuningriigis biscuit)

Esimene, madalama temperatuuriga põletus, tavaliselt koonused 08–04 (kõige sagedamini 06–04), mis jätab esemed tugevaks, kuid poorseks.

Flokulant ja deflokulant (flocculant and deflocculant)

Lisaained, mis muudavad glasuurilahuse tarretunuks (inglise sool, äädikas) või vedelamaks (naatriumsilikaat, Darvan).

Fritt (frit)

Tehases valmistatud klaas, sulatatud, järsult jahutatud ja jahvatatud, mis muudab lahustuvad või mürgised oksiidid lahustumatuks.

Glasuur (glaze)

Klaasikiht, mis sulab põletamisel ning tihendab ja kaunistab eset.

Glasuuri kokkutõmbumine (crawling)

Glasuur tõmbub põletamisel helmesteks kokku ja jätab savi paljaks.

Glasuuri koorumine (shivering)

Glasuur koorub servadelt maha, sest on liiga suure survepinge all; oht toidu- ja jooginõudel.

Glasuuri sobivus savimassiga (glaze fit)

Kui hästi glasuuri ja savimassi soojuspaisumine kokku sobivad; hea sobivuse korral on glasuur kerge survepinge all.

Glasuurialune värv (underglaze)

Värviline lobri või oksiididega kaunistus, tavaliselt läbipaistva glasuuri all.

Glasuuripõletus (glaze firing; Ühendkuningriigis glost firing)

Põletus, mis sulatab glasuuri.

Hõõgumiskadu (LOI, loss on ignition)

Põletamisel vee, süsinikdioksiidi, orgaanilise aine või väävli eraldumise tõttu kaotatud mass.

Hägustaja (opacifier)

Tooraine, näiteks tsirkoonsilikaat, tinaoksiid või titaandioksiid, mis muudab glasuuri katvaks.

Jahtumispraod (dunting)

Praod esemes jahtumisel või kuumenemisel tekkivast pingest, sageli kvartsi ülemineku juures, 573 °C (1063 °F).

Juuspragunemine (crazing)

Peened praod glasuuris, mis tõmbub kokku rohkem kui savimass; kui see on soovitud, kraklee.

Kaoliin (kaolin; Ühendkuningriigis china clay)

Puhas valge savi, mis annab alumiiniumoksiidi ja ränidioksiidi; hoiab glasuuri hõljumas. Austraalias: Eckalite.

Katserida (line blend)

Katsed, kus ühe tooraine kogus muutub samm-sammult kahe koguse vahel. Kolmnurkkatses muudetakse kolme segu vahekordi ruudustikul.

Kivikeraamika (stoneware)

Kesk- kuni kõrgkuumuses põletatav savimass (umbes koonused 5–10), mis paakub või peaaegu paakub.

Klaasimoodustaja (glass former)

Oksiid, mis moodustab klaasi, tavaliselt ränidioksiid.

Koonus (cone)

Kalibreeritud keraamiline püramiid, mis paindub kindla kuumustöö juures. Kontrollkoonus näitab, kui palju kuumustööd esemed said.

Kriit (whiting)

Kaltsiumkarbonaat, peamine kaltsiumi sulandaja; kaotab põletamisel üle 40% oma massist. Saksa keeles: Kreide.

Kuumustöö (heatwork)

Temperatuuri ja aja koosmõju ahjus; see, mida koonused mõõdavad.

Lisaaine (additive)

Värvaine, hägustaja või settimisvastane aine, mis tuleb retsepti 100 osale lisaks.

Lobri ja angoob (slip and engobe)

Savi vees; angoob on lobrilaadne pinnakate, milles on rohkem muid tooraineid peale savi.

Läikiv, siidmatt ja matt (gloss, satin and matte)

Peegeldav ja sile; tagasihoidliku läikega; tuhm.

Madalkuumuskeraamika (earthenware)

Madalkuumuses põletatav savimass (umbes koonused 06–02), mis jääb poorseks.

Metallide eraldumine (leaching)

Metallide lahustumine põletatud glasuurist toitu või jooki.

Nõelaaugud ja kupud (pinholing and blistering)

Väikesed augud või teravaservalised kraatrid kohtades, kus gaas pääses sulatisest välja.

Oksiid (oxide)

Elemendi ja hapniku ühend; oksiidanalüüs loetleb need massiprotsentides.

Oksüdeeriv ja redutseeriv põletus (oxidation and reduction)

Põletus rohke hapnikuga (elektriahjud) või piiratud hapnikuga (tavaliselt gaasi- või puuküttega ahjud).

Paakumine (vitrification)

Savimassi muutumine põletamisel klaasjaks ja mittepoorseks.

Pallsavi (ball clay)

Plastiline savi, milles on rohkem rauda ja orgaanilist ainet kui kaoliinis.

Portselan (porcelain)

Valge, kaoliinirikas, kõrgkuumuses põletatav savimass, sageli läbikumav.

Põldpagu (feldspar)

Mineraal, mis annab leelissulandajat koos alumiiniumoksiidi ja ränidioksiidiga: kaaliumpõldpagu, naatriumpõldpagu või nefeliinsüeniit.

Põletamata ese (greenware)

Põletamata esemed: nahkkõvad, kui need on jäigad, kuid niisked; täiesti kuivad, kui vaba vett pole enam alles.

R₂O ja RO

Leelissulandajad (Na₂O, K₂O, Li₂O) ja leelismuldmetallide sulandajad (CaO, MgO, BaO, SrO, lisaks ZnO).

Retsept (batch recipe)

Glasuuri toorained massi järgi, tavaliselt summaga 100.

Ränidioksiid (SiO₂; silica)

Klaasimoodustaja; nimetatakse ka flindiks või kvartsiks.

Ränidioksiidi ja alumiiniumoksiidi suhe (silica to alumina ratio)

Ränidioksiid jagatud alumiiniumoksiidiga Segeri valemis: kõrgem suhe kaldub läikivaks, madalam matiks.

Segeri valem (UMF; unity molecular formula, Seger formula)

Glasuuri oksiidid molekulide arvuna, teisendatud nii, et sulandajate summa on 1.

Sihtvalem (limit formula, target formula)

Stabiilsete glasuuride tüüpilised Segeri valemi vahemikud ühe koonuse jaoks; suunis, mitte garantii.

Stabilisaator (stabilizer)

Oksiid, peamiselt alumiiniumoksiid, mis muudab sulatise jäigemaks ja lisab vastupidavust.

Suhteline tihedus (specific gravity, SG)

Glasuurilahuse mass võrreldes sama ruumala veega. Vanem Briti nimetus: pindi kaal.

Sulandaja (flux)

Oksiid, mis alandab ränidioksiidi sulamistemperatuuri.

Tiksotroopia (thixotropy)

Omadus voolata segamisel ja tarretuda seistes pehmeks geeliks.

Toidunõudele sobiv (food safe)

Seaduse järgi: eraldab happekatses vähem pliid ja kaadmiumi, kui piirnormid lubavad. Ei ole sama mis pliivaba.

Toidunõuglasuur (liner glaze)

Stabiilne, tavaliselt läbipaistev või valge glasuur pindadele, mis puutuvad kokku toiduga.

Vaha, külmvaha (wax resist)

Vaha, mida kantakse sinna, kuhu glasuur ei tohi minna, tavaliselt põhjale.

Värvaine ja pigment (colorant and stain)

Metallioksiid või -karbonaat, mis värvib glasuuri; pigment on tehases valmistatud, stabiilsem värvaine.

Ühekordne põletus (once-firing, single firing)

Põletamata eseme glasuurimine ja põletamine ainult üks kord.

Allikad

• Glazy Help: Glaze
• Glazy Help: Oxides
• Glazy Help: Raw materials
• Glazy Help: Glossary
• Glazy Help: Analyses
• Glazy Help: Firing
• Glazy Help: Defects
• Glazy Help: Specific gravity
• Orton Ceramic Foundation: Pyrometric cone chart, °F (veebilehel The Ceramic Shop)
• Digitalfire: Bisque
• Digitalfire: Bentonite
• Digitalfire: Unity molecular formula
• Digitalfire: LOI
• Digitalfire: Frit
• Digitalfire: Limit formula
• Digitalfire: Glaze crazing
• Digitalfire: Glaze shivering
• Digitalfire: Specific gravity
• Digitalfire: Oxidation firing
• Ceramic Arts Network: Common glaze faults and how to correct them (Linda Bloomfield)
• Ceramic Arts Network: An introduction to color (Birdie Boone)
• Ceramic Arts Network: 8 ways to apply glaze (Robin Hopper)
• Glendale Community College: Glaze color
• Potclays: The difference between stoneware and earthenware
• US FDA: Compliance Policy Guide Sec. 545.450, Pottery (ceramics), lead contamination
• EUR-Lex: Council Directive 84/500/EEC of 15 October 1984 on the approximation of the laws of the Member States relating to ceramic articles intended to come into contact with foodstuffs
• eCFR: 21 CFR 109.16, Ornamental and decorative ceramicware